Emotsioonid - inimkonna suurim sõltuvus

Ajakiri Naised, Targa mehe nõu, märts 2015

Enamasti me ei teadvusta, mis jõud meie elu igapäevaselt juhivad. Praktilise teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido sunnib hetkeks vaatama enda sisse, laskma silme eest läbi, mida iga päev teed ja selle valguses mõistma, kui palju ja mis suunas juhivad sinu elu emotsioonid.

Kas tead, mis asi on teadlikkus? Lihtsamalt öeldes: kas sa tead, mida sa teed – mitte ei mõtle sellele, vaid tead ja teed? Kas taipamine, ahaa-elamus on sulle tuttav kogemus?

Kui paned need kaks – teadliku tegutsemise ja taipamise kokku, saad teguviisi, mis ei ole emotsionaalne. Selle kohta ütlengi, et sa kasutad teadlikkust. Need on erilised hetked sinu elus, emotsiooni samal ajal ei esine. Emotsioon võib tekkida hetk hiljem, liituda. Kuna see kõik käib aga väga kiiresti, ei erista sa enamasti, kuidas see toimub ja seetõttu ka ei mõista, miks toimub just nii.

Kuna taipamisel ja teadlik olemisel puuduvad emotsioonid, ei ole nad ka sinu elus tavapäraselt juhtivad jõud. Kõik ülejäänud hetked sinu elus on emotsioonide poolt juhitud. See pole mitte ainult sinuga nii, emotsioonid on kogu inimkonna suurim sõltuvus. 

Kui liidad kokku taipamised, mis sul päeva jooksul tekivad, ja teadlikud teod, ükskõik millised nad ka poleks, saad teatud osahulga. Vaadates seda osahulka ülejäänud elutegevuste osahulgaga võrreldes, saad sa oma protsendi – emotsioonidest mõjutatud elu osa. See on suur – on nii? See on väga suur. Nüüd kui oled seda mõistnud, tahaks anda sulle kindlust juurde, Ma ei ole ju kohtumõistja, hindaja, kas su emotsioon on hea või halb, on seda vaja endale hoida või ei ole vaja hoida. Ma küsin sinult hoopis:

Kas emotsioonid on arukad?

Arukus ei tähenda arutlemist või mõtlemist. Arukus tähendab sedasama taipamise, seoste mõistmise hetke, aga ka teadlikku tegutsemise aega, kui sa tead, mida sa teed. Kas oled nõus, et mõistmine, mida ja miks sa teed, on arukus? Kas emotsioonid on siis arukad või mitte?

Vaata korraks enda emotsioone. Võid vaadata ka teiste omasid. Lõviosa inimeste elust kulgebki mittearukate emotsioonide juhtimisel. Selle mõistmine on võib olla pisut ehmatav või isegi hirmutav. Nüüd ma küsin: kui sinu elu juhivad arutud emotsioonid, kas just seetõttu polegi sinu tegevuste tulemuseks just see elu, mis sul praegu on?

Seega annab oskus mittevajalikest emotsioonidest vabaneda sinu ellu juurde rohkem arukust, rohkem teadlikkust. See omakorda tähendab, et sa ise saad oma elu mitte ainult teadlikumalt elada, vaid ka kujundada ja muuta. Kui sul on täna tunne, et oled väga sõltuv kellestki teisest või oled sõltuv näiteks enda erinevatest ihadest, tugevatest, väga tugevatest emotsioonidest, siis kujuta ette näiteks sellist võimalust, et nende kiindumuste ja ihade asemel on nüüd arukus.

Emotsioonid ei ole ei head ega halvad. Emotsioonid lihtsalt on. Ladinakeelne sõna emovere, millest on tulnud sõna "emotsioon", tähendab liikumapanevat jõudu. Iga emotsioon sunnib sind midagi tegema. Kui sul tuleb peale tusatuju, sunnib emotsioon sind tusatsema ja tusatujus olles juhib see emotsioon sinu elu selliselt, et sa näiteks ei tee ega isegi märka rõõmu pakkuvaid asju. Sa teed seda ja ainult seda, mida see emotsioon sind tegema sunnib. Õnnelikuna teed sa näiteks hoopis muid asju.

Kokkuleppelise mõjuga loodusjõud

Emotsioonid on teatud liiki loodusjõud. Sellised natuke arutud loodusjõud, kuid see-eest väga vitaalsed, väga elavad ja just seetõttu sinu elu juhtivad jõud. Peale selle, et neil on võime juhtida sinu elu, suudavad sinu emotsioonid mõjutada ka teisi.

Ühiskonnas kehtivate reeglitega on kokku lepitud, et ühed emotsioonid on oodatud ja teised ei ole. Mõned öeldakse olevat head ja mõned halvad. Emotsioonide nö positiivne ja negatiivne tähendus väljendub seega just nimelt selles, kuidas need väljenduvad, ehk mida teeb ja kuidas käitub nende kütkes olev inimene.

Enamasti on kokkuleppe küsimus, kas konkreetne emotsioon on hea või halb.

Erandiks on ehk otsesõnu hävitavad emotsioonid, mille tagajärjed on emotsiooni tundjale ja teda ümbritsevatele otseselt kahjustavad. Näiteks emotsioonid, mis viivad vägivallani.

Ühiskonnas kehtivad teatud eetikareeglid, mis on kokkuleppelised justnimelt emotsioonide vallas. Igas kultuuris kehtib teatud kindel kokkulepitud emotsioonide hindamine. Selline emotsioonide hinnanguline manageerimine on vajalik. See peab olema välja töötatud ühiskonnas, kus emotsioonid on dominantsed. Aga nad ju domneerivad mitte ainult meil, vaid igal pool, kõikidel maailma inimestel, kes ei ole nendega spetsiaalselt tegelenud.

Kogu meie elu kujundavad just emotsioonid. Kui sa vaatad majandust, poliitikat, ükskõik milliseid ühiskonnas olevaid tendentse, juhivad ka neid tegelikult emotsioonid. Kui siia liita nüüd tunnete mittearukuse osa, siis on arusaadav, miks meie elu planeedil Maa on just selline, nagu see on. Ühiskonda ei ole võimalik muuta, muutmata vastavaid emotsionaalseid tendentse.

Mis juhib enesetaputerroriste? Mis paneb nad seda tegema? Arvatakse, et usk. Kõik religioonid põhinevad aga samamoodi emotsioonidel. Mitte niivõrd uskumisel kellessegi või millessegi, vaid emotsioonidel. Nüüd kujuta ette, et need emotsioonid saaks lihtsalt ära kustutada. Kuidas tundub, kui palju oleks siis enese lõhkajaid? Arvatavasti oleks nemad elus ja paljud teised ka. Maailm oleks palju turvalisem paik.

Emotsioonid teevad nooreks ja vanaks

Meie füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Keha biokeemia muutub vastavalt sinu emotsioonidele. Biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses füsioloogiliste protsessidega.

Kindlasti oled kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks. Samuti on teatud emotsioonid, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks. Oled märganud, et inimesed, kes kannatavad pikka aega depressiooni all, vananevad hästi kiiresti? Muutuse, mis toimub nende füsioloogias, põhjustab teatud emotsioonide pikaajaline kogemine. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima. See tõestab kõige silmnähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt.

Kas tead mõnd inimest, kellel on üleöö juuksed halliks läinud? Ega juuksed iseeneslikult ju värvi muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis me näeme, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt me ei keskendu emotsioonidele, vaid ütleme, et tal juhtus mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita ilma sinus sündmusega resoneeruvate emotsioonideta sellist muutust. Nii et emotsioon on selle näite puhul seotud hallide juuste tekkimisega. See on otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel.

Väga hea näide on ka vererõhk: emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. Näiteks: “Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb", ütlevad paljud. Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Ohuolukorras tõmbuvad kõik siseorganid kokku, seejärel pressitakse veri perifreeriasse, lihastesse, et anda neile võimsust juurde. Aju suured poolkerad lülitatakse välja ja selleks, et reageerida võimalikult kiiresti, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju. Reageerimiseks pole mõelda vaja, piisab impulssidest. Sega juhindud sa hirmu korral emotsioonidest ja reaktsioonidest, mitte mõistusest.

Vabasta ennast

Emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene ja enamik füüsilise keha haigusi on põhjustatud emotsioonidest. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on sinu elus väga sagedased, sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt. Võib öelda, et igaühele meist on näkku kirjutatud, millised emotsioonid tema elus prevaleerivad.

Hea uudis on see, et emotsioonisõltuvus on ravitav. Emotsioonide tekitatud haigused samuti. Mitte emotsioone alla surudes – seda ei tohi teha –, vaid neid teadlikult vabastades. Ma õpetan seda Teadliku Muutuse Kunsti kursustel.

Kui sa vabaned teatud emotsioonidest, siis tänu sellele, et su füüsiline keha on täiesti autonoomne ehk saab ise hakkama, ka ilma emotsioonideta, korrastab see ise enda füsioloogilised protsessid. Keha teeb ennast ise korda, kui teda pidevalt mingite krooniliste emotsioonidega ei ruineerita. Näiteks kui sa ei jäta süstemaatiliselt ja tahtlikult oma sõrme igal hommikul ukse vahele, saab see lõpuks terveks – kui see pole muidugi juba lootusetult vigastatud. Kui sa ei jäta oma elu iga päev emotsioonide surve alla, saab see korda.