Lilleoru osales: Euroopa Ökokogukondade Võrgustiku (GEN Europe) 18. konverentsil Šveitsis, Schweibenalpi kogukonnas 7-13 juulil

Lilleoru - inspireeriv elumudel kogu Euroopas

7-13. juuli 2013 osales MTÜ Lilleoru juhatuse liige Toivo Aalja Šveitsis, Schweibenalp kogukonnas toimunud Euroopa Ökokogukondade Võrgustiku (GEN Europe) 18.-ndal konverentsil ning tegi Lilleoru kogukonda tutvustava ettekande.

Lähetus sai suuresti teoks tänu KÜSK finantsilisele toetusele.
Eestist osales konverentsil veel ühenduse liige Kadri Allikmäe perega ning ajakirja Peegel peatoimetaja Riina Luik.

Siin saab lugeda külaskäigu kohta artiklit "Maalehes".

Konverents oli pühendatud kogukondade koostöövõimaluste avardamisele erinevate poliitiliste ja administratiivstruktuuridega, aga samuti jagamaks kogukondade hinnalist kogemust jätkusuutlike elumudelite tutvustamisel ja elluviimisel. Sisuliselt oli tegemist selle valdkonna maailmakonverentsiga, sest esindatud olid kõik maailmajaod ning 350 delegaati 50.-st eri riigist.

Innustav oli kogeda rahvusvahelises kogukondade liikumises valitsevat süsteemset ja avatud lähenemist, loovat ja taiplikku teotahet, uute algatuste tegemise julgust ja elamise rõõmu. Erinevate ettekannete põhjal tekkis hea ülevaade sellest, kuidas eri kultuuritausta, suuruse ja tegutsemisajaga kogukonnad seisavad igapäevaselt silmitsi sarnaste rõõmude ja väljakutsetega ning et eri maailma nurkades jõutakse paljuski sarnaste lahendusteni.

Osalejate seas valitses aktiivne huvi ka Eestis toimuva vastu: milline on Lilleoru kogukonna 20. aastane kogemus, kuidas on kulgenud arengutee vaimse õppekeskusena alustanud paigast avatud koolituskeskuseks ja sadu inimesi ühendavaks kogukonnaks; kuidas toimib Eesti ökokogukondade liikumine. Sarnaselt maailmakoristusele tegi Eesti delegatsioon ettepaneku GEN Europe juhatusele võtta euroopa kogukondades fookusesse inimeste sisemaailma puhastus ja kohaliku toidu teema.

Oli väga innustav ja silmaringi laiendav konverents!

Schweibenalpi kogukond asub Šveitsi kaguosa maalilisel alpialal, suusakuurordi Axalp naabruses ning ca 1100m kõrgusel türkiissinise ja puhta veega Printsi järvest. Schweibenalpi kogukond ehk Üksmeele keskus (The Center of Unity) või ka Vaimujõu keskus on asutatud üle 30. aasta tagasi õppimaks ja praktiseerimaks Tõde, Lihtsust ja Armastust nende sõnade kõige üllamas tähenduses. Täna elab ja töötab kogukonnas 30 inimest, kelle peamine elumõte on elada südamehääle järgi rahus ja õnnes, harmoonias kõikide kultuuride ja religioonidega.

Schweibenalpis on olulisel kohal avatud suhted, holistiline juhtimine, alpi permakultuur ja ökoloogiline jätkusuutlikkus.

Ökokülade liikumine sai alguse 1960ndatel aastatel alternatiivina globaliseeruvale maailmale. Tänaseks on ökokülade liikumine muutunud ülemaailmseks kodanikualgatuslikuks liikumiseks, kus elavad koos inimesed, kes pooldavad õiglast maailmavaadet, konsensuslikku juhtimist, loodussõbralikkust ja sotsiaalset mitmekesisust.

Euroopa tasandil ühendab ökokülasid organisatioon GEN Europe (Global Ecovillage Network Europe), mis on asutatud 1995.a. ja ühendab kogukondi aruka eluviisi ning jätkusuutliku maailma nimel.
Tänaseks on organisatsioonil 70 täisliiget peaaegu kõikidest euroopa riikidest sh. Eesti.

Tervikuna on ökokogukondade liikumine kogu maailmas viimasel paaril aastal väga jõudsalt arenenud.
GEN maailmaorganisatsioonis oli eelmisel aastal 3 täisliiget, nüüd 7 (ja kõik neist 7-st on võrgustikud).
Väga võimsalt on liikumine hoogustunud Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Hetkel on näiteks ainuüksi Senegalis 45 ökoküla ning Kolumbias tuhandeid.
Aafrikas on hakatud koostöös ökoküladega lahendama poliitilisi ja majanduslikke probleeme kasvõi seoses Niiluse jõega, mis teatavasti läbib 11 Aafrika riiki.

GEN Aafrika on suutnud kutsuda heale koostööle mitmeid ministeeriume ja poliitikuid. Mitmete riikide keskkonna- ja haridusministrid on ära taibanud olulisuse olla kaasatud globaalse liikumisega jätkusuutliku maailma nimel. Saksamaa Keskkonnaministeerium eraldas GEN Euroopale 100000€ ökokülade arengu toetamiseks. Hollandis ja Rumeenias asutati põnevad kogukonnad. Ka Eestis on idanemisjärgus paar uut kogukonnaseemet.

Uus põlvkond ehk NEXTGEN annab tooni. Seda tajus enamik delegaate konverentsi õhustikus.

Veelgi olulisem on aga see, et uus põlvkond on selgelt taibanud ökokogukondade võtmerolli uue ajastu kujundamisel. Sel konverentsil kahekordistus NEXTGEN (GEN ehk Globaalse Ökokogukondade Võrgustiku noorteorganisatsioon) liikmete arv ning iga kontinendi noorteorganisatsioon esitas väga innustavaid näiteid oma tegemistest ökokogukondades ning lahenduste leidmisel taasühendada koolid loodusega, iidse kultuuri ja püsiväärtustega.

Mitmetes piirkondades on hakatud taasrajama koolide juurde aedasid või aiandeid, viljeletakse permakultuuri. Õpetatakse metsade ja põldude taasrajamist, rohelist ehitust. Eriti rõõmustav on aga see, et noored tunnevad üha suuremat ja siirast huvi oma hinge, vaimsuse ning tervikuna oma olemuse kohta. Noored näevad ökokülasid või –kogukondi uue harmoonilise elu oaasina, uue õppe-, töö- ja eluruumina.

Kõik algab haridusest. Uus maailmakäsitlus kujunemisel Lääne 20. sajandi traditsioonilise hariduse väitel koosneb maailm erinevatest isoleeritud mateeriaobjektidest – kõik üksteisest eraldi ning toimimas ratsionaalsete ettemääratud seaduspärade alusel. Tänu uusimaile teadusavastustele on esile kerkimas uus maailmakäsitlus.  Kõige paremini võtab selle kokku Thomas Berry tõdemus: „Universum on mitte objektide kogum, vaid subjektide kogukond.“ Sündimas on uus paradigma, milles universumit kogetakse elusate süsteemide ühendmustrina, kus kõik on üksteisega seotud keerukas suhetevõrgustikus. See ongi teeviit uude holistilisse integraalsesse maailmakäsitlusse.

Informatsiooni, mis kannab endas samas ka uut maailmavaadet, ilmub üheaegselt paljudel teadusaladel. Füüsikas, bioloogias, psühholoogias, süsteemiteoorias, füsioloogias, komplekssusteoorias – kõigis neis on esile kerkinud sama teema: jälgitava füüsilise maailma taga eksisteerivad nähtamatud mustrid või põhimõtted, mis kuidagi korraldavad ning mõjutavad seda maailma, mida me näeme ja kogeme. Teadusele on saanud selgeks, et miski toimib kõige nähtava taga.

Sellised avastused nihutavalt kiirelt meie reaalsuse piire. Teadus puudutab mateeria ja teadvuse omavaheliste seoste uusi sügavaid tasandeid. On jõutud äratundmisele, et füüsiline reaalsus baseerub tervele dünaamiliste suhete võrgustikule, mis ei koosne aatomitest. Uus teadus näitab, et kõik see, mis meie meeltele näib konkreetne, stabiilne ja inertne, on tegelikult vastupidi terve müriaadi liikuvate elementide omavaheliste suhete kogum: energiad, osakesed ja laengud, mida elustab võimas sisemine dünaamika. Õppetund muutub imelihtsaks: inimühiskond ja tema suhe elusloodusesse peaks peegeldama seda sama liikuvat ning seostest tulvil Eluvõrku, milles me ise elame.

Põnevad uued avastused näitavad, et teadvus tõepoolest mõjutab mateeriat ning füüsiline maailm ja meie inimmõtete maailm on omavahel seotud ja kattuvad sügavaid, meile veel täielikult mõistetamatuid teid pidi. Leiud füüsika ning bioloogia vallas viivad meid tähelepanuväärse uue teadusliku mõtlemise ning ajastuteläbiste vaimsete õpetuste sulamini. Mittelineaarne dünaamika ning komplekssusteooria näitavad, et maailmaruum on oma ehituselt hiiglasliku hologrammi sarnane. Sellest tulenev struktuur, mida vahel kutsutakse fraktaliks või holoarhiaks, sisaldab lõputut peenekoelist kudumit kõikjaleulatuvast mateeriast ning teadvusest, mille iga oluline osa (ehk holon) sisaldab endas kogu terviku olemust: „Nii nagu ülal, nii ka all.“

Ökokülad ja -kogukonnad inspireerivateks tulevikumudeliteks

Hoolimata holistilise maailmavaate suursugusest ning loomuomasest ligitõmbavusest, võib ta väga lihtsalt jäädagi vaid tühiseks intellektuaalseks abstraktsiooniks, kui seda ei võeta konkreetsesse igapäevasesse kasutusse. Siin muutuvadki ökokülad ja -kogukonnad inspireerivateks tulevikumudeliteks – nii nagu üks holon kopeerib kogu lõputut holarhiat nii esindab ökoküla inimkeset lõputute heade võimaluste globaalses ühiskonnas. Ökokülad ja -kogukonnad mitte ainult ei ravi tervet müriaadi jätkusuutmatu tsivilisatsiooni sümptomeid, nad loovad ka aluse süsteemseks tervenemiseks.

Tänased ökokogukonnad on kui uute jätkusuutlike inimkultuuri mudelite eksperimentaallaborid. Nende mudel toetab süsteemset lähenemist, rõhutades eri tegevuste, protsesside ja struktuuride omavahelist seotust ning luues võimaluse avaramaks ning rohkemhõlmavamaks arusaamaks jätkusuutlikust kogukonnast. Ökokogukondade elus ning ökokülade disainis on sisemised ühendused ja seosed rohkem esile toodud ning seega kõigile selgemini nähtavad. Näiteks võib näha, kuidas orgaaniline toidu kasvatamine seostub vahetusväärtustega, mis omakorda seostub majandussüsteemide jätkusuutliku eksistentsiga ning see omakorda otsustuste langetamise protseduuridega, mis omakorda on ühenduses inimsuhete terviklikkusega, mis puudutab armastust, see omakorda metsikut loodust, see omakorda ökoehitust ja nii edasi...

„Inimolendid on ühe Terviku osad... Me kogeme iseend, oma mõtteid ja tundeid nagu midagi ülejäänust eraldatut... see on meie teadvuse optiline väärpeegeldus. See eksiarvamus on meile teatavaks vanglaks, piirates meid meie isiklike ihadega ning lastes meil kiinduda vaid vähestesse kõige lähematesse olendeisse. Meie tööks peaks olema vabastada end sellest vanglast avardades oma kaastunde piire, kaasates sinna kõik elusolendid ning kogu looduse selle täies kauniduses.“

(Albert Einstein)

Mõnede ökokülade kodulehed:

Findhorn Shotimaa: www.findhorn.org
Damanhur Itaalias www.damanhur.info
Sieben Linden Saksamaal www.siebenlinden.de
Zegg Saksamaal www.zegg.de
Tamera Portugalis www.tamera.org
GEN Europe koduleht: http://www.gen-europe.org/