Ingvar Villido õpetab leidma teed iseendani

Maris Sanderi intervjuu Eesti Ekspressis - 8. märtsil 2007

Te õpite ja praktiseerite siin keskuses palju erinevaid praktikaid ja uskumisi. Rääkige neist palun ülevaatlikult. 

Ma olen ikka öelnud, et uskumisi meil siin tegelikult ei ole. Meil on praktiliste teadmiste keskne koht. Juhul kui siin keegi usub, siis seni, kuni ta ei ole veel saanud isiklikku taipamist. Taipamisel kaob usk ära ja asemele tuleb teadmine. 
Kõik usud sulavad praktiliselt ära, muutudes kogemus-teadmiseks. 
Meie praktikad ei ole ühegi konkreetse traditsiooni juurde kuuluvad. Need on praktilised teadmised, mida saab iga inimene ära õppida ja kasutada. Need aitavad inimestel rohkem teada saada iseendast ja oma võimalustest. 
Siin ei ole müstikat. Inimene tunneb tegelikult väga vähe iseennast ja oma võimalusi. 
Nii et meie õpime siin mitte uskuma, vaid teadlikult kasutama oma võimalusi. 
  
Ma saan aru, et neid võimalusi, millisel viisil iseendani jõuda, on teie keskuses palju, sest inimesed on niivõrd erinevad, igal ühel on oma tee, kuidas ta endani jõuab. 

Tegelikult ei tunne valdav osa inimesi oma tegelikku identiteeti. 
Meie kasutame teadmisi, mille abil on praktiliselt võimalik jõuda tegeliku Minani. 
Tavaliselt peavad inimesed enda identiteediks erinevaid mõtteid, emotsioone, hoiakuid, nime jms. Identiteedist hoitakse kramplikult kinni – see juhib elu surmani. Aga sügavamale vaadates avastatakse, et see ei ole tegelikult mina. 
Joogalik väide ütleb, et inimene kogeb õnne, kui ta on ennast leidnud ja alles siis saavutab kaljukindla stabiilsuse elus. Kui inimene saavutab iseenda kogemise, saavutab ta ka surematuse. Sellest on ka Piiblis räägitud. 
Nii et kui on tegemist traditsioone säilitanud jooga suunaga, siis see õpetab inimesele eluga teadlikult hakkama saamist. 

Selles jooga liigis, mida meie kasutame, Babaji kriya joogas, on kesksel kohal teadlikkus. Teadlikkus ei ole see, et ma mõtlen selle asja üle, tunnen või kogen emotsionaalselt seda, vaid see tähendab taipamist, et ma tean, mis see on, millega ma kokku puutun. 
Enamus inimesi näiteks ei teagi, et kogevad erinevaid emotsioone (neid on ligi 300), mis samas nende elu juhivad. Neil on raske oma emotsioone juhtida, teadmata häid meetodeid. Emotsioonid ongi faktoriteks, mis tekitavad stressi ja muid hädasid. 
Kriya tähendab taiplikkuse (teadlikkuse) kasutamist emotsioonide ja mõtete taustal. Mõtlemine ja emotsioonid muutuvad teisejärgulisteks. 
Selliselt on võimalik oma elu teadlikult korraldada. 
  
Kas tavaliselt on nii, et enne kui inimene saab aru, et ta ei tunne ennast või ta ei ole see “ise”, peab ta tegema läbi mingi kriisi või on ka kuidagi muud moodi võimalik? 

Igatepidi on võimalik, aga enamasti on nii, et kui inimene on tõesti hädas, siis tekib tal vajadus otsida lahendusi. Siis on inimene avatud ja siis on võimalik talle anda teadmisi, mis teda aitavad. 
Need inimesed, kes on justkui oma eluga rahul, on sellel eluperioodil nautimas oma tegude vilju – emotsionaalselt. Neil ei ole vajadusi nagu neil, kes hädas on. See muidugi ei tähenda, et absoluutne sõltumatus on saavutatud, sest ka nendel inimestel tuleb ette kriise. 
Olen avastanud, et põhiliselt on inimese hädade põhjuseks valesti kasutatud emotsioonid. Meie kogemus näitab, et vabastades kogunenud emotsioonid, paraneb füüsis iseenesest. Pluss igasugused mõtted, mis häirivad väga paljusid inimesi – ka selle osaga tuleb osata oskuslikult läbi saada. 
Inimene tunneb enda emotsioone vähe, hoolimata sellest, et need on tegevusi läbiviivad jõud. Jooga näiteks ütleb, et emotsioonid on energiad, mida saab juhtida ja sellest on eneseregulatsioonis palju abi. 

Ja mis puudutab veel taipamist, siis taipamine ehk teadlikkus on sanskriti keeles Kriya. Kriya jooga tegelebki sellega, et õpetab teadlikkuse ja taipamise kasutamist, et millised on mind mõjutavad protsessid ja kuidas ma saan neid kasutada ning juhtida. 
Näiteks paljud meenutavad sageli minevikusündmusi ja peavad seda normaalseks. Aga ei taipa seda, et nad toovad minevikusündmused taas olevikku, kus neil tegelikult kohta ei ole. 
Iseendani jõudmine tähendabki tegeliku Mina taipamist, isegi mitte leidmist, sest oled ju olemas – mida siin veel otsida? Teostatakse aga oma emotsioone edasiviiva jõuna, ideid ja mõtteid, aga mitte ennast – sa oled juba perfektne. 
Võiks öelda, et krija jooga toob inimese tugevalt kahe jalaga maa peale, realismuse juurde. Sellest on hästi palju puudust. 
  
Te olete rääkinud ka meelte kasutamisest. Inimesed sageli väärkasutavad oma meeli ja ei adu, mida nad kogevad. Kuidas teie õpetus selle kohta ütleb? 

Sõna “meel” tähendab tegelikult olemust ehk Mina. See on muutumatu subjekt, see on põhjusetu õnnelikkus. Kõik idamaised tippõpetused ja kristlus viitavad sellele, et inimesed kogeksid iseennast. 
Meeleorganid ei ole ainult füüsilised, vaid hakkavad „tööle“ palju–palju peenemal tasandil. Näiteks, kui suletud silmadega tunnetada kehalisi aistinguid, siis tegelikult seda tunnet ka vaadatakse. Füüsilised silmad ei mängi siin mingit rolli. 
Meele organid on vahendid, et kontakteerud mitte ainult füüsilise maailmaga, vaid ka kõige muu kättesaadavaga. Need on lihtsad vahendid sõna otseses mõttes, mida võib kasutada väga laias aistingute spektris.